Konjunktuuriuuring

Tulemused

AHK konjunktuuriuuring: ettevõtted investeerivad Eestisse vähem

Saksa Balti Kaubanduskoja (AHK) Eesti esinduse juhi, Tarmo Mutso sõnul on  kõrgete tööjõukulude ja nõudluse vähenemise tõttu AHK liikmesettevõtted investeerivas Eestis vähem, kui eelmisel aastal. 20% Eestis küsitletud ettevõtetest kinnitas, et nende ettevõttes on  investeeringud vähenenud. Eelmisel aastal teatas investeeringute vähenemisest 14% küsitletud ettevõtetest. 7% küsitletud ettevõtetest ütles ka, et vähendab sel aastal töötajate arvu, mis on suurem number kui 2022. aastal. Küll aga soovivad Eestis küsitletud AHK liikmesettevõtted keskenduda sel aastal ekspordile rohkem kui eelmisel aastal - 42% ettevõtetest teatas ekspordiaktiivsuse kasvust. 2022. aastal oli vastav arv 29%.

Eesti liikmesettevõtete mure nõudluse vähenemise pärast on 2023 aastal lausa 48% suurem kui 2022. aastal. 2023.aasta konjunktuuriuuring näitab, et oskustööliste puuduse tagajärgede leevendamiseks kasutavad AHK liikmesettevõtted Eestis võrreldes eelmise aastaga veelgi rohkem automatiseerimist ja digitaliseerimist- 2023. aastal näeb seda lahendusena 23% küsitletud ettevõtetest. 2022. aastal oli vastav arv 17%.

Samuti küsiti Eesti liikmesettevõtetelt, mis ajendab neid kõige enam jätkusuutlikkule äritegevusele. 23% vastas, et see on klientide nõue, 17% mainis, et see on neile oluline, 8% puhul olid määrava tähtsusega äripartnerite nõudmised ja 4% jaoks olid jätkusuutlikul tööviisil muud põhjused, näiteks ELi rahastamine ja valitsuse poliitika.

Kokkuvõttes hindas 88% küsitletud Eesti liikmesettevõtetest riigi 2022 aasta majandusolukorda rahuldavaks, 10% hindas praegust olukorda heaks ja vaid 2% oli arvamusel, et Eestil läheb praegu majanduslikult halvasti. 40% Eestis küsitletud ettevõtetest hindas riigi majandusväljavaateid käesoleval aastal võrreldes eelmise aastaga paremaks; sellega on Eesti AHK liikmete hinnagud kõige optimistlikumad  kogu Balti regioonis.

Mis puudutab oma ettevõtte arengut, siis 50% vastanutest uskus, et nende ettevõtte käive kasvab, 13% arvas, et nende käive väheneb ja 38% ütles, et jääb samaks, mis eelmisel aastal. 42%-l Eestis küsitletud ettevõtetest võib eksport sel aastal kasvada, 3%-l väheneda ja  55% puhul jääda samaks nagu eelmisel aastal. Mõlemad punktid näitavad Eestis tegutsevate ettevõtete kohta veidi optimistlikumaid hinnanguid kui 2022. aastal.

Teisalt pidas 7% Eestis küsitletud ettevõtetest võimalikuks, et nende töötajate arv sel aastal väheneb - 2022. aastal ei teinud ükski küsitletud ettevõtetest sellist avaldust. 20% vastanutest ütles ka, et ettevõtte praegused investeerimisplaanid on sel aastal pigem pessimistlikud, mis on 6% rohkem kui 2022. aastal.

Pärast 3 aastat, kui Eesti oli Ida- ja Kesk-Euroopa AHK Konjunktuuriuuringu järgi rahvusvahelises võrdluses aktraktiivseim inveteerimissihtkoht, on Eesti käesoleval aastal Sloveenia, Poola ja Tšehhi järel 4. kohal.

Peab ütlema, et Eestit peetakse endiselt Balti riikide kõige atraktiivsemaks investeerimissihtkohaks - Läti on 7. ja Leedu 8. kohal. 100% küsitletud AHK liikmetest Eestis tunnistas samuti, et valib oma investeerimissihtkohaks taas Eesti.

Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) viis 13. veebruarist kuni 17. märtsini oma liikmete hulgas läbi iga-aastase konjunktuuriuuringu. See uuring viidi läbi samaaegselt 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. Kokku osales uuringus rohkem kui 1620 ettevõtet, neist 139 Eestist, Lätist ja Leedust.

Saksa-Balti Kaubanduskoda on osa Saksamaa väliskaubanduskodade võrgustikust, kuhu kuulub üle 90 riigi üle maailma. AHK on Balti riikides tegutsenud üle 25 aasta ja praegu on sellel üle 400 liikme.

Inglise keeles

Kokkuvõte

Tulemused

AHK uuring: Ukraina sõjal on Balti riikides nii lühi- kui ka pikaajalised tagajärjed.

Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) viis 30. märtsist kuni 22. aprillini läbi oma liikmete iga-aastase ettevõtlusuuringu. Uuring viidi samaaegselt läbi 16-s Ida- ja Kesk-Euroopa riigis ning selles osales üle 830 ettevõtte, sealhulgas 71 ettevõtet Eestist, Lätist ja Leedust.

Selle aasta uuringus käsitleti eraldi ka Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõja majanduslikke tagajärgi. Tulemused näitavad, et Baltikumis tegutsevad ettevõtted näevad nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi tagajärgi oma äritegevusele.

Baltimaade ettevõtete hirmu esikohal 1 on Venemaa Ukraina sissetungi lühiajaliste tagajärgede osas energia ja tooraine kõrgemad kulud. Seda pidas suureks riskiks 67% küsitletud ettevõtetest Eestis, 77% Lätis ja 54% Leedus. 40% küsitletud Eesti ettevõtetest kardab häireid tarneahelas ja logistikas.

Venemaa poolt alustatud sõja pikaajaliste tagajärgedena näeb 1/3 küsitletud Eesti ettevõtetest muutusi transpordimarsruutides. Peaaegu sama paljud küsitletud Eesti ettevõtetest näevad, et pikemas perspektiivis lõpetab või piirab see sõda ärisuhteid teatud piirkondadega, et toimub tarnijate suurem mitmekesistumine ja maailma piirkondade majanduslik lagunemine.

Lisaks sõjale peab üle poole küsitletud Balti riikide ettevõtetest ka oskustööliste puudust üheks suurimaks riskiks oma ettevõtte tulevikule. Suur on ka mure tööjõukulude pärast - Eestis rõhutas seda riski iga teine küsitletud ettevõte.

Küsimusele, milliseid meetmeid ettevõtted on juba ette võtnud või kavatsevad võtta, et leevendada oskustööliste puuduse tagajärgi, domineerisid Eestis ettevõttesisese koolituse laiendamine ja renditööjõu suurem kasutamine ning oskustööliste värbamine välismaalt.

Küsimusele, kas kolmandatest riikidest pärit tööjõu hankimise raamtingimusi tuleks leevendada, vastas peaaegu 80% Eesti küsitletud ettevõtetest jaatavalt, neist 30% oli seisukohal, et raamtingimusi tuleks kindlasti leevendada.

Mis puudutab tööjõukulude suurenemise probleemi ulatust ettevõtetes, siis 87% Eesti küsitletud ettevõtetest pidas seda probleemiks, mis mõjutab ettevõtet kas praegu või mõjutab seda lähitulevikus. 8% vastanutest pidas seda probleemi nii tõsiseks, et nad kaaluksid isegi ümberpaigutamist, kuid valdav enamik küsitletud ettevõtetest valiksid Eesti uuesti investeerimiskohana.

Saksa-Balti Kaubanduskoda on osa Saksamaa kahepoolsete väliskaubanduskodade võrgustikust, mis hõlmab üle 90 riigi kogu maailmas. AHK on tegutsenud Balti riikides juba üle 25 aasta ja praegu on tal üle 400 liikme.

Tulemused

Eesti on juba kolmandat aastat järjest atraktiivseim investeerimise sihtkoht Saksa investoritele

Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) viis 15. märtsist kuni 16. aprillini Saksamaa investorite hulgas läbi iga-aastase konjunktuuriuuringu. See uuring toimub juba 15. aastat järjest ja viidi läbi samaaegselt 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. Kokku osales uuringus rohkem kui 1400 ettevõtet, neist peaaegu 100 Eestist, Lätist ja Leedust.

Uuringu tulemuste kokkuvõttes kõigis 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on Eesti nüüd juba kolmandat aastat järjest atraktiivseim investeerimissihtkoht Tšehhi ja Poola ees. Läti on kaheksandat aastat järjest stabiilselt kuuendal ja Leedu seitsmendal  kohal. Teine hea uudis on asjaolu, et absoluutne enamus Eestis tegutsevaid Saksa ettevõtteid valiks täna Eesti taas oma investeeringute sihtriigiks.

Käesoleva aasta uuringus käsitleti eraldi ka pandeemia majanduslikke tagajärgi ja tulemused näitavad majanduse suhteliselt kiiret taastumist. Praeguseks on umbes 20% Eesti ettevõtetest jõudnud koroonaeelse käibeni, samas kui Leedus on peaaegu pooled küsitletud ettevõtetest koroonaeelse käibe juba saavutanud. Aasta lõpuks peaks koroonaeelse käibe saavutanud ettevõtetete osakaal tõusma ka Eestis 50 protsendini.

Eestit tuntakse laialdaselt kui suurepärase ettevõtluskeskkonnaga hästi juhitud riiki. Ka AHK uuringus oli see tunnus kõige enam mainitud. Küsitluses osalenud Saksamaa investorite hinnangud on aga viimase aja majandusliku ja poliitilise arengu suhtes üsna kriitilised ning samuti mõnevõrra halvemad kui eelmisel aastal.

Kvalifitseeritud tööjõu puudust  ja muret nõudluse vähenemise pärast nimetasid Balti riikide ettevõtted kõige levinumateks probleemideks – neid mainis iga viies küsitletud ettevõte. Riskidena mainiti sageli ka kõrgeid tööjõukulusid.

"Meie konjunktuuriuuringu tulemused võib kokku võtta järgmises lauses: Eesti on jätkuvalt nr 1 kogu Ida- ja Kesk-Euroopas, Leedu üllatab kiire kriisijärgse taastumisega  ja Läti peab pingutama, et mitte maha jääda," ütleb Saksa-Balti Kaubanduskoja tegevdirektor Florian Schröder.